Programm ja Hello World

Programm

Mingi ülesande lahendamiseks vajaliku algoritmi kirjapanek plokkskeemina võib küll olla arusaadav inimesele, aga see ei sobi hästi algoritmi arvutile arusaadavaks tegemiseks. Selleks otstarbeks tuleb lahendus esitada programmina. Programm kirjutatakse mingis programmeerimiskeeles. Programmeerimiskeeli on olemas sadu, võib-olla tuhandeid. Nagu loomulikud keeled, on ka mõned programmeerimiskeeled omavahel sarnased, teised jällegi erinevad. Näiteks eesti keel on suhteliselt sarnane soome keelega, vene keel ukraina keelega ja rootsi keel norra keelega. Kuigi eesti keel ja katalaani keel ei ole väga sarnased, on neis mõlemas ikkagi nimisõnad, tegusõnad ja muud paljudele keeltele ühised omadused. Nii on ka erinevates programmeerimiskeeltes palju sarnaseid struktuure. Muu hulgas peab kuidagi olema võimaldatud, et:

kui teatud tingimus on täidetud, siis tehakse ühtmoodi, kui pole täidetud, siis teistmoodi;
mingit tegevust tehakse teatud arv kordi;
mingit tegevust tehakse nii kaua, kui teatud tingimus on täidetud;
mingeid programmiosasid saab suhteliselt iseseisvalt kasutada.

Programmeerimiskeeli saab tinglikult jaotada põlvkondadesse. Rõhuv enamik programme kirjutatakse tänapäeval mingis kõrgtasemekeeles. Neist levinumad on näiteks C (ka C++, C#), Java, PHP ja Python. Erinevate keelte kasutuslevik on pidevas muutumises.

Meie kursuse aluseks on programmeerimiskeel Python. Ühelt poolt on tegemist keelega, milles ka päriselt tööstuses programmeeritakse. Teiselt poolt on see sellistest keeltest sobivaim just esimeseks õpitavaks keeleks, sest lihtsaid programme saab kirjutada võrdlemisi väheste ridade abil. Programmeerimiskeele Python esimene versioon loodi 1989. aasta lõpus. Sellel kursusel kasutame versiooni Python 3. Täpsem versioon (nt 3.4.3 või 3.10.1) pole nii oluline, kuna meie jaoks on nende erinevused vähetähtsad.

Antud peatükk on võetud TLÜ Programmeerimise digiõpikust: https://web.htk.tlu.ee/digitaru/programmeerimine/chapter/algoritm/ ning on loodud Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel.

Hello World

Selles alampeatükis räägime, mis on Hello World programm ning proovime seda ka ise kirjutada.

"Hello world" programm on lihtne programm, mis ei tee midagi muud, kui väljastab ekraanile teksti "Hello, World!". See on tavaliselt esimene programm, mida kirjutatakse, kui õpitakse uut programmeerimiskeelt.

Üks põhjus, miks Python on esimese keelena suhteliselt sobiv, on see, et päris esimese programmi kirjutamine on lihtne. Nii saame teha näiteks üherealise programmi:

print("Hello, World!")

Natuke põhjalikum ja korrektsem näide on järgmine:

def main():
    print("Hello, World!")

if __name__ == '__main__':
    main()

Kui eelnev kood lahti seletada, siis def main() kirjeldab ära funktsiooni nimega main. Kõik read, mis on taandega funktsiooni definitsiooni all, kirjeldavad ära funktsiooni sisu. Kui pöörduda funktsiooni poole, pannakse selle sisu käima. Antud näites on sisu vaid üks rida: print("Hello, World!"), mis kuvab ekraanile teksti "Hello, World!" (ilma jutumärkideta). Täpsemalt saab funktsioonidest lugeda järgnevast peatükist: Funktsioon, selle argumendid ning parameetrid.

Koodi lõpus toodud tingimuslause if __name__ == '__main__': kontrollib, kas moodul (antud Pythoni fail) käivitati otse põhilise programmina (pandud käsurealt või IDE'st käima). Python defineerib automaatselt ära muutuja __name__, mis koodi käivitamisel väärtustatakse __main__. Teine võimalus on see, et loodud fail imporditakse mõnest teisest moodulist (py-failist). Sellisel juhul see tingimus on väär.

Tingimuslause sisuks on eelnevalt defineeritud funktsiooni main() väljakutse.

Video hello world programmi kirjutamise kohta

Allpool on toodud video koos selgitustega hello world programmi kirjutamise kohta.