Sõnastik (dict)

Järjekordne Python-i andmestruktuur on sõnastik ehk dictionary. Sõnastik erineb järjendist selle poolest, et kui järjendis (list) on võtmeks alati täisarv, ehk vastavad indeksid, siis sõnastikus saab võtmeks olla ka igasugune teine muutumatu andmetüüp (sõne, reaalarv, tõeväärtus, ennik). Näide sõnastikust, kus võtmeks on sõne:

car_owners = { 'Mati': 'Audi',
               'Kati': 'Toyota',
               'Andres': 'BMW' }

Ennikut võib sõnastiku võtmena kasutada vaid siis, kui see sisaldab ka ise muutumatuid andmetüüpe:

team_scores = { ('Mati', 'Kati'): 35,
                ('Andres', 'Toomas'): 31,
                ('Pille', 'Kadri'): 44 }

Näide sõnastiku kasutusest:

Sõnastikku on hea käsitleda kui võtmete ja väärtuste paare, kus iga võti on unikaalne. Erinevatel võtmetel võivad olla aga samasugused väärtused. Alates Pythoni versioonist 3.7 on sõnastiku elemendid järjestatud, mis tähendab, et elementidel on määratletud järjekord ja see järjekord ei muutu. Järjestatud elementide puhul on igal elemendil indeks. Sõnastikud on muudetavad, mis tähendab, et pärast sõnastiku loomist saame elemente muuta, lisada või eemaldada. Sõnastiku pikkuse saab sarnaselt järjendile kätte len() funktsiooni abil.

Rohkem lugemist

Sõnastiku kohta saab lugeda ka ametlikust dokumentatsioonist: https://docs.python.org/3/tutorial/datastructures.html#dictionaries