Programm

Mingi ülesande lahendamiseks vajaliku algoritmi kirjapanek plokkskeemina võib küll olla arusaadav inimesele, aga see ei sobi hästi algoritmi arvutile arusaadavaks tegemiseks. Selleks otstarbeks tuleb lahendus esitada programmina. Programm kirjutatakse mingis programmeerimiskeeles. Programmeerimiskeeli on olemas sadu, võib-olla tuhandeid. Nagu loomulikud keeled, on ka mõned programmeerimiskeeled omavahel sarnased, teised jällegi erinevad. Näiteks eesti keel on suhteliselt sarnane soome keelega, vene keel ukraina keelega ja rootsi keel norra keelega. Kuigi eesti keel ja katalaani keel ei ole väga sarnased, on neis mõlemas ikkagi nimisõnad, tegusõnad ja muud paljudele keeltele ühised omadused. Nii on ka erinevates programmeerimiskeeltes palju sarnaseid struktuure. Muu hulgas peab kuidagi olema võimaldatud, et:

  • kui teatud tingimus on täidetud, siis tehakse ühtmoodi, kui pole täidetud, siis teistmoodi;

  • mingit tegevust tehakse teatud arv kordi;

  • mingit tegevust tehakse nii kaua, kui teatud tingimus on täidetud;

  • mingeid programmiosasid saab suhteliselt iseseisvalt kasutada.

Programmeerimiskeeli saab tinglikult jaotada põlvkondadesse. Rõhuv enamik programme kirjutatakse tänapäeval mingis kõrgtasemekeeles. Neist levinumad on näiteks C (ka C++, C#), Java, PHP ja Python. Erinevate keelte kasutuslevik on pidevas muutumises.

Meie kursuse aluseks on programmeerimiskeel Python. Ühelt poolt on tegemist keelega, milles ka päriselt tööstuses programmeeritakse. Teiselt poolt on see sellistest keeltest sobivaim just esimeseks õpitavaks keeleks, sest lihtsaid programme saab kirjutada võrdlemisi väheste ridade abil. Programmeerimiskeele Python esimene versioon loodi 1989. aasta lõpus. Sellel kursusel kasutame versiooni Python 3. Täpsem versioon (nt 3.4.3 või 3.10.1) pole nii oluline, kuna meie jaoks on nende erinevused vähetähtsad.

Antud peatükk ja selles sisalduvad pildid põhinevad Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi MOOC „Programmeerimise alused“ materjalidel (autorid Eno Tõnisson, Marina Lepp, Merilin Säde, Tauno Palts, Kaspar Papli jt) ning on loodud Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel.