Süntaks

Tabel annab lühiülevaate regulaaravaldise süntaksist. Täpsemalt võib vaadata näiteks siit

Muster	info	Näide	Tekst (kust otsitakse)
			Leiab	Ei leia
täht ise	info	"abc"	"abc"	"aba"
.	suvaline sümbol	"a.bc"	"a#bc"	"abc"
^	algus	"^abc"	"abcde"	"dabc"
$	lõpp	"abc$"	"dabc"	"abcd"
?	0 või üks kord	"ab?c"	"ac" "abc"	"abbc"
*	0 või rohkem	"ab*c"	"ac" "abc" "abbc"	"ccbbaa"
+	1 või rohkem	"ab+c"	"abc" "abbc"	"accbcc" "ac"
{m}	kordub m korda	"ab{2}c"	"aabbcc" "abbc"	"abc" "abbbc"
{m, n}	kordub m kuni n korda	"ab{2,3}c"	"abbcc" "abbbcc"	"aabbbbcc" "abc"
{m,}	kordub m kuni ükskõik kui palju korda	"ab{2,}c”	“abbc” “abbbbbc”	"abc" "ac"
\	escape Et kasutada regex erisümboleid otseses tähenduses, näiteks, et "." tähistaks punkti, mitte suvalist tähte	"ab\.c"	"ab.c"	"ab#c"
[..]	sobiv hulk hulk, millest otsida	"[ab]cd"	"acd" "bcd"	"ccdc" "cd"
[..-..]	sobiv vahemik hulk, millest otsida	"[a-d]ef"	"aef" "def"	"ef" "abc"
[..\-]	miinus hulgas	"[a\-d]ef"	"def" "-ef"	"ef-" "cef"
(..)	grupeerimine	"(ab)?cd"	"cd", "acde" "abcde", "abbcd"	"ab" "abc"
|	või	"(ab|cd)+ef"	"abefg", "cdefg" "ababef", "cdcdef"	"acef", "efg" "aef", "def"
\1, \2	1., 2. sulu kattumine	"(.+) \1"	"a a", "11 12", "55 55",	"aa", "11 21"
\w	w nagu 'word'. Tähed, numbrid, alakriips	"\w+"	"abc" "1a"	".,~@", " "
\W	\w vastand. Sama mis [^a-zA-Z0-9_]	"\W+"	“.”, “@”, “ “	“h”, “ot”
\s	s nagu 'space'. Tühik, tabu- laator, reavahetus, alakriips	"a\sb"	"a b" "a\tb"	"ab", "ab"
\S	\s vastand	"a\Sb"	"ab" "a_b"	"a b", "a\tb"
\d	d nagu 'digit'. Numbrid	"\d+i"	"23i"	"i7"
\D	\d vastand	"\D+i"	“i”, “.”, “ “	“27”, “2i”
\b	b ehk 'boundary'. Sõna peab lõppema eeltoodud otsingu- mustriga.	"d\b”	"add"	"adidas"
\B	\b vastand	"d\B"	"abc"	"word"
[^..]	ei kuulu hulka	"[^ab]+c"	"ccc", "dec"	"abc", "bbc"
(?=...)	positiivne lookahead	"ab(?=cd)"	"abcd", "abcda"	"abdd", "abc"
(?!...)	negatiivne lookahead	"ab(?!cd)"	"abc", "abcccc"	"oabcd", "abcdd"
(?<=...)	posiitvne lookbehind	"(?<=cd)ok"	"cdok", "ccdok"	"cddok"
(?<!...)	negatiivne lookbehind	"(?<!cd)ok"	"cddok", "ok", "dok"	"cdok", "ccdok"